Image: /photos/Screen%20Shot%202014-11-19%20at%2015.26.22.png

Passiivne või aktiivne maja

Pole vahet, kas räägime passiivmajast või lihtsalt uuest majast, suure tõenäosusega on tegemist sundventileeritud suhteliselt hermeetilise hoonekarbiga. Paljudele tekitab passiivmaja kontseptsioon olemuslikku allergiat: tundub, et maja, mille seinad õhku läbi ei lase (st “ei hinga”), tekitab paljudes psüühilise barjääri. 

Tavaliselt vastavad passiivmaja insenerid sellele mõttekonstruktsioonile analoogiaga anatoomiast: tegelikult hingame me kopsude, mitte naha kaudu - maja puhul siis ventilatsioonisüsteemi kasutades. Kõiki tehnilisi aspekte arvestades tundub passiivmaja kontseptsioon väga põhjalikult läbitöötatud ja loogiline. Aga kindlasti ei ole ta ainus vastus tulevikule. Olen põhimõtteliselt bioloogilise, ruumilise ja kultuurilis-keelelise mitmekesisuse pooldaja, seepärast on alati põnev kohtuda ja õppida inimestelt, kes on oma ala professionaalid ja pakuvad välja trendidele vastanduvaid või neist erinevaid lahendusi.


Tutvustasime eile büroole CC-Studio Eesti puitmajatootjat Q-Haus-i. CC-Studio on väike Hollandi projektbüroo, mida juhivad konstruktsiooniinsener Gerald Lindner ja arhitekt Peter Heideman. Laiemale üldsusele on nad tuntud kui nn Fabric Facade House (koostöös Studiotx ja Rob Veeningiga ) ja Garden Studio (koostööd Thomas Dill Architects) autorid. Üks nende juhtmõtteid kõlab: teeme kõik, et ebamõistlikult kallid lahendused mõistliku hinnaga ning säästlikult ja mugavalt ehitatud saaks. Fabric Facade House puhul suutsid nad 190m² maja ruutmeetri ehituse täishinna (sisaldab tehnosüsteeme ja siseviimistlust) hoida alla 1500€/m²(sisaldab käibemaksu), mis on Hollandis väga tubli saavutus. Madalmaades levinud kivi-ja telliskonstruktsiooni asemel kasutasid nad puidust tehasemaja lahendust.


CC-Studio on teinud põhjaliku uuringu kasvuhoonemajade kohta. Kontseptsioon on tegelikult lihtne ja sugugi mitte uus: tavalisele majale ehitatakse ümber klaasmaja. See annab ehituses mitmeid eeliseid: sisemise maja saab ehitada sisuliselt siseviimistlusmaterjale kasutades, ka pole oluline katuse veepidavus; vahetsooni saab aga kasutada eluruumi laiendamiseks, terrassid on ka veebruarikuistel päikselistel päevadel sarnaselt siseruumidele kasutatavad.Kasvuhoone on loomulikult ventileeritav, ⅓ selle välispinnast moodustavad avatavad aknad.


Veendumaks kontseptsiooni toimimises, on nad tellinud üsna täpse energiasimulatsiooni, mis arvestab Hollandi reaalseid kliimatingimusi ühe aasta lõikes. 

Cc-Studio otsis Eestis ehitajat viiekorruselisele kahe korteriga kortermajale (disainitud koostöös Dill Arhitektidega). Praegune ilus unistus on katta näiteks maja väljastpoolt vildiga. Maja ja kasvuhoone vahele ehitatav vaheala on üle poole aasta siseruumina kasutatav ja sinna paigutatud terrassid loovad avaraid vaateid linnale, tekitades mõnusa olemis-ja mänguruumi kõigile elanikele.


Välja on töötatud KasCo kaubamärk, mille raames on Geraldil ja Peteril unistus panna käima selliste majade masstootmine Ikea võtmes.
Tiit Sild
21.11.14